Koori lugu
Koori algus kuni II maailmasõda
Tartu Üliõpilassegakoori (TÜS) lugu sai alguse 1905. aastal kui Tartu Reaalgümnaasiumi viimase klassi õpilane Leenart Neumann kutsus kokku segakoori, mille lauljateks olid vaid eesti soost üliõpilased. Kollektiivi nimeks sai Eesti Noorsoo Segakoor. Tegevuse eesmärgiks seati tolleaegse koorimuusika levitamine ning üliõpilaste muusikaline harimine.
1913. aastal liitusid kooriga mitmed Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) liikmed, paisutades koori koosseisu 80 lauljani.Koori nimeks oli tol ajal Tartu Eesti Üliõpilaste Koor. 1914. aastal oli koor kaasategev Miina Härma teose „Murueide tütar“ etendamisel Tartus ja Tallinnas, dirigeeris Juhan Simm. Tallinnas toimunud etendusega tähistati ka Estonia teatrimaja avamist.
Eesti Wabariigi päevil oli üliõpilassegakooril nii tudengite muusikakultuuri kui ka eesti koorilaulu edasiarendamisel märkimisväärne roll. Viimast rõhutab ka fakt, et dirigentideks olid järgemööda kolm Eesti silmapaistvat heliloojat – Juhan Aavik, Alfred Karindi ja Enn Võrk, kes kõik on koorile ka laule pühendanud.
1920. aastal sai koori nimeks Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Muusika Sektsiooni Segakoor. Nimelt algatasid EÜSi liikmed Joosep Teinman ja August Grünberg 1920. aasta oktoobris Üliõpilaskonna Muusikasektsiooni loomise, mis omakorda võttis enese tiiva alla Leenart Neumanni juhatatud 50-liikmelise segakoori. Neumanni käe all tegutses koor 1921. aastani. Koori nimemuutus oli seotud ka Tartu Ülikooli saamisega eestikeelseks ülikooliks.
1921. aastal asus segakoori dirigendi ametisse Juhan Aavik, kes oli tol ajal ühtaegu ka Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Aavik kõhkles suure töökoormuse tõttu pikalt, enne kui pakkumise segakoori juhatama hakata vastu võttis. Just Aaviku dirigendiksoleku aegu toimus mitmeid olulisi arenguid koori taseme ning organiseerituse valdkondades: 1921. aasta 1. detsembril esines üliõpilassegakoor edukalt Tartu Ülikooli aastapäeval ülikooli aulas ning peale viimast sündmust said alguse nii koori liikmete hulga pidev suurenemine kui ka koori kunstilise taseme tõus. Ametisse nimetati ka hääleseadja. 1921. aastal detsembris valiti koorile juhatus, mille tulemusel muutus kollektiiv faktiliselt iseseisvaks.
1923. aasta kevadeks oli üliõpilassegakooril juba 120 liiget. Esineti erinevates paikades üle Eesti – näiteks Pärnus, Paides ja Viljandis, aga ka Tallinnas Estonia kontsertsaalis. Arvustused hindasid koori esinemisi igati kordaläinuiks. 1924. aasta aprillis tegi koor esimese välisreisi, andes kontserdi Riias koos üliõpilaskooriga “Dziesmuvara”. Oktoobris 1925 järgnes kontsertreis Soome, kus esineti Helsingis ja Turus. Samal aastal tähistati Tartus koori aastapäeva dirigent Juhan Aaviku helitööde kontserdiga, mis oli ühtlasi lugupeetud maestro lahkumiskontsert. Pärast J. Aavikut juhatasid koori lühemat aega Juhan Simm, Paul Konsap ja jällegi Leenart Neumann.
1927. aasta sügisest saab koori uueks nimeks Tartu Üliõpilaskonna Segakoor ning dirigenditööd asub tegema helilooja Alfred Karindi (tol ajal Karafin). Samal ajal loodi ülikooli juurde muusika õppetool ja Karindist sai ühtaegu Tartu Ülikooli muusikaõpetaja. Muusikaõpetaja ülesandeks oli tol ajal muuhulgas ka üliõpilaskooride juhatamine. Koori hääleseadjaks sai Rudolf Jõks, kes hinnatud solistina esines sageli koori kontsertidel.
R. Jõks: “… Tartu koorid on teinud viimaste aastate jooksul tunduvaid edusamme. Näib, et hoolitsemine kooriliikmete häälekultuuri eest, on andnud häid tagajärgi. Eesrinnas sammub Akadeemiline Meeskoor, suuri edusamme on teinud Üliõpilaskonna Segakoor, kellelt kui Tartu ainsalt tüsedalt segakoorilt ootame veelgi enam.” (“Postimees”, 30.05.1932).
Meeldejäävaks sündmuseks olid esinemised Tartu Ülikooli 300. aastapäeva juubeliaktusel ülikooli aulas ning kontsert “Vanemuise” aias 1932. aasta juunikuus.
Pärast A. Karindi siirdumist Tallinna sai 1933. aastal ülikooli muusikaõpetajaks ja üliõpilassegakoori juhatajaks helilooja Enn Võrk. Samast aastast kannab koor ka nime Tartu Üliõpilassegakoor. Jätkusid eduka kontserditegevuse aastad: esineti nii kodumail kui võõrsil. Eraldi väärivad äramärkimist 1935. aasta kontserdid Riias, kus esineti muu hulgas ka Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel ning ringhäälingus. Esinemised said Läti ajalehtedes kiitva hinnangu. Mõistagi esines koor ka üldlaulupidudel Tallinnas, samuti Tartumaa laulupeol ja koos Akadeemilise Meeskooriga esineti ülikooli tähtpäevadel.
Tartu Üliõpilassegakoori head taset silmas pidades saadeti koor 1935. aasta suvel Eesti Lauljate Liidu esinduskoorina Rootsis toimunud Põhjamaade laulupeole. Esineti nii vabaõhukontserdil Skansenis kui ka Stockholmi kontserdihoones. 1936.a järgnes kontsertreis Soome. Kooris oli 1930. aastatel 60 – 70 lauljat.
1939. aastal sai koori dirigendiks lühikeseks ajaks Voldemar Kliimand. II maailmasõja puhkemisel Tartu Üliõpilassegakoori tegevus seiskus…
2005-2010
Eelnevad viis aastat (2005-2010) olid Tartu Üliõpilassegakoori jaoks tegusad – elus on hoitud mitmeid traditsioonilisi üritusi nagu osalemine erinevatel laulupidudel, laulupäevadel ja tudengiüritustel (nt ESLi advendikontserdid; tudengite kevad- ja sügispäevad), korraldatud arvukalt koorilaagreid (nii Valgamaal, Virumaal, Tartumaal kui Viljandimaal), läbi viidud mitmeid põnevaid kontsertreise ning loomulikult antud hulgaliselt heatasemelisi kontserte. Unarusse ei ole jäetud ka igapäevast seltsielu – koori jõulupeod, kevadpiknikud ning muud taolised üritused on jätkuvalt populaarsed.
Hooaeg 2010/2011
2010.-11. a hooaeg oli pühendatud kolmeks laulupeoks valmistumisele – võtsime osa nii Punk Laulupeost (11.06.2011), Baltimaade tudengite laulupeost Gaudeamus (juunikuus Vilniuses) kui ka Eesti noorte tantsu- ja laulupeost “Maa ja ilm” (juulis). Samuti lisas lauluaastasse värvi meie kauaaegse dirigendi Valli Ilviku juubelikontsert aprilli avapäeval ja vastastikused külaskäigud uue sõpruskooriga Lätist (Mixed Choir of Stockholm School of Economics in Riga – SSE Riia segakoor).
Hooaeg 2011/2012
Hooaeg algas tutvumisüritusega „TÜSi värske veri“, kus uued ja vanad lauljad käisid ühiselt verekeskuses verd loovutamas. Talve alguses külastati Leedu sõpruskoori „Gabija“ Vilniuses ning esineti nende korraldatud koorifestivalil „Winter’s light“. Esineti mitmel jõulukontserdil: Tallinna Tehnikakõrgkkooli kammerkooriga kontserdil „Jõulu eel“ Tartu Peetri kirikus ning Eesti Segakooride Liidu traditsioonilisel advendikontserdil Tartu Jaani kirikus. Jaanuaris astuti üles dirigent Ain Tarro juubelikontserdil. Kevad võeti vastu Tallinna Tehnikakõrgkooli aulas Tallinna Tehnikakõrgkooli Kammerkooriga peetud ühiskontserdiga. TÜS oli ka uue traditsiooni sünni juures: koos teiste segakooridega esineti Tartu Ülikooli aulas esimesel Tartu segakooride laulupäeval. Teist korda korraldasime Tartus Baltimaade tudengikooride volbrikontserti, kuhu kutsusime esinema sõbrad Läti segakoorist „Aura“ ja Leedu segakoorist „Gabija“. Juuni lõppu jäi osalemine Popkooripeol Tartu laululaval ning hooaeg kulmineerus kontsertreisiga Itaaliasse – osaleti Toskaana muusikafestivalil juuli lõpus. Loomulikult mahtusid tiheda esinemisgraafiku vahele mitmed koorilaagrid ja hulgaliselt toredaid ühisüritusi.
Hooaeg 2012/2013
Hooaeg 2012/2013 sai avalöögi Mart Saare 130. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil laulmisega. Sügispoolaastal külastasime Riia sõpruskoori „Aura“, osalesime mitmel advendikontserdil ning korraldasime ka oma jõulukontserdi. Kevadesse jäid osalemine Tartu segakooride laulupäeval, esinemine Avinurme kevadlaadal „Kevadmätas 2013“ ning koori kevadkontsert. Veel mahtusid 2012/2013 hooaega esinemised erinevatel aktustel. Olulisel kohal nii repertuaari harjutamise kui ka seltskonnaelu jaoks olid töökad kuid lõbusad koorilaagrid kaunites Eestimaa paikades nagu Lähte, Voore ja Avinurme. Hooaja põhieesmärgiks olid edukad esinemised talvisel segakooride võistulaulmisel „Tuljak“ ja suvisel rahvusvahelisel koorikonkursil „Bratislava Cantat“. Mõlemad eesmärgid said täidetud: Tuljaku tihedas konkurentsis teenisime B-kategooria 4. koha ning Bratislavast tõime koju segakooride kategooria kulddiplomi ja folkmuusika kategooria hõbediplomi.
2023
Aasta 2023 oli Tartu Üliõpilassegakoori jaoks kahtlemata tihedalt seotud XIII noorte laulupeoga “Püha on maa”, kus otsustasime osaleda lausa kolmes kategoorias: lisaks segakooridele veel ka neidude- ja noormeestekooride hulgas. Nii saime katta algsest plaanist kolm korda laiema repertuaarivaliku ja pakkuda lauljatele väljakutseid tavapärasest erinevas koosseisus. Kevadiste eelproovide vahel oli meil võimalus olla õppekooriks EMTA kooridirigeerimise professori Hirvo Surva dirigeerimise meistriklassis, mis toimus koostöös Heino Elleri Muusikakooliga (dirigeerisid koorijuhtimise õpilased Anu Lepik, Liis Rull ja Liine Palu) ning kus süübisime taaskord laulupeorepertuaari.
Teisalt on üheks TÜSi aastat iseloomustavaks märksõnaks arvukad koostööprojektid, kuivõrd suurem osa meie ülesastumisi toimus sel aastal just koos teiste interpreetide ja kollektiividega. Koostöötiheda aasta avas 24. veebruaril toimunud vabariigi aastapäeva kontsert “Üks laul, üks viis” Eesti Rahva Muuseumis, kus astusime lisaks mitmele Tartu koorile üles Tartu I Muusikakooli sümfoniettorkestri, bändi ning folklooriklubiga Maatasa, andmaks üks isamaaliste paladega, sealhulgas osalt laulupeorepertuaarist tuttavate lauludega täidetud meeleolukas ja kirev kontsert täissaalile, mida oli võimalik jälgida ka otseülekandena Postimehe veebis.
Maikuus astusime üles TÜSi vilistlase ning EMTA kooridirigeerimise eriala tudengi Helen Allikvee mitmetahulistel ja ambitsioonikatel magistrieksam-kontsertidel “Taevataladel”, mis toimusid 27.-28. mail vastavalt Tartu Jaani kirikus ning Pärnu Eliisabeti kirikus. Esitasime norra helilooja Ola Gjeilo mahukaid ja kõlatihedusest särisevaid teoseid “Dark Night of the Soul” ja “Luminous Night of the Soul” koos kohalikult kasvulavalt võrsunud professionaalsete interpreetidega: Tartu Keelpillikvarteti ning Tartus õpinguid alustanud pianist Sven-Sander Šestakoviga. Taevastest kõrgustest inspireeritud ning värske muusikaga (sh elektroakustiline uudislooming) täidetud publikumenukal kontserdil kohtusid TÜS, EMTA segakoor ning kammernaiskoor “Muusad”, esitamaks Pärt Uusbergi nägemust keldi palvest “Ma tahan Sind kogu oma eluga teenida”. Pärnu kontserdil esines eraldiseisvana nii TÜSi nais- kui meeskoosseis, näitamaks koori kahe pooluse individuaalset sära. Kontsert “Taevataladel” leidis muuseas kajastust ka Klassikaraadio “Delta” saates.
Oktoobri lõpus osales TÜS üle pika aja taas väliskonkursil; Horvaatias, Dubrovnikus toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil “Adriatic Pearl”, ning seda vaieldamatult edukalt. Võtsime konkursist osa kahes kategoorias: segakoorid (A1) ning folkloor (F), pälvides viimasena mainitus suurepärase tulemuse eest pääsu Grand Prix’ vooru, nelja parima koori sekka. Mõlemas kategoorias tunnustati meid kulddiplomiga, lisaks kuulutati TÜS folkloorikategooria üldvõitjaks. Konkursitulemustest avaldati pressiteade Postimehe kultuuriportaalis. Kõigisse konkursil esitatud kavadesse põimisime arvestataval hulgal meile südamelähedast eesti muusikat, teiste seas nii Lembit Veevo, Veljo Tormise kui Tõnu Kõrvitsa sulest; kodumaised palad pälvisid oma veenvuses ka enim tunnustust žüriiliikmetelt. Konkursi raames osalesime ka kooride sõpruskontserdil, mille eesmärgiks oli just nimelt oma maa muusika tutvustamine.
Noorte laulupidu polnud siiski sugugi ainus omalaadne üritus, millega TÜS sel aastal tihedalt seotud oli: nimelt olime ka n-ö prototüüpkoor Rasmus Puuri 2023. aastal valminud uudisteose, 2024. aasta Tartu laulupeo “Õnn ja rõõm” (sõnad Doris Kareva) nimiloo prooviprotsessis, samuti olime osa teose maailma esiettekandest 19. novembril 2023 Eesti Rahva Muuseumis, kus toimus Tartu segakooride laulupäev, mille fookuses oli just nimelt eesootava laulupeo repertuaar. Laulupäev oli tavapärasest mastaapsem, kuivõrd ühendkoorilugudes jagasime lisaks kuuele Tartu segakoorile lava ka linna koolide lastekooridega. TÜS astus antud kontserdil üles ka eraldiseisvalt, esitades õnne- ja rõõmutemaatikat puudutavaid palu kodumaistelt heliloojatelt (Ester Mägi, Lembit Veevo).
Ka aasta lõpp ei kaldu kirevalt ja vaheldusrikkalt koostöölainelt kõrvale, kuigi tasub mainida, et mitme lavapartneriga oleme aasta jooksul lausa mitu korda edukaks ühishelisemiseks kohtunud. 13. detsembril 2023. a esitame taas ülalmainitud mastaapseid Ola Gjeilo teoseid kontserdil “Dark & Luminous Night”, sel korral teevad kontserdil kaasa Tartu I muusikakooli sümfoniettorkester, Tartu Tamme Kooli poistekoor, projektkeelpilliorkester, Sven-Sander Šestakov, Kadri Toomoja jt.
TÜS sai aasta jooksul arvestataval hulgal esinemispakkumisi: astusime üles 22. septembril Vanemuise kontserdimajas toimunud laulupeo tänuüritusel Tartu koorielu edendajatele, lisaks esineme 14. detsembril toimuval Tartu Linnavalitsuse jõulupeol üllatusesinejana koos Tartu Ülikooli akadeemilise puhkpilliorkestriga “Popsid”, kus lisaks koorilaulule kõlab esimest korda puhkpilliseade Tartu laulupeo ühendkooride kavas olevast teosest “Tehke ruumi!”. Samuti pani TÜS end proovile kammerlikemates oludes: 18. detsembril olime jõuluteemalise kontsertkavaga oodatud vähendatud koosseisus esinema Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi jõulupeole. Põnevate koostööprojektide osas olime palutud kaasa lööma Kristiina Ehini ning Silver Sepa aastalõpukontserdil, kus esitasime muuhulgas Kristiina Ehini ning Ly Seppel-Ehini sõnadele loodud valitud palu eri aastate laulupeorepertuaarist.
TÜSi nooruslik loomus ja avatus on pakkunud soodsat tegutsemispinnast ka koorimaastikul alles kanda kinnitavatele muusikutele: lisaks peadirigent Küllike Joosingule on sel aastal koori ees seisnud veel noorema põlvkonna dirigendid Helen Allikvee, Liis Rull ja Liine Palu, kes on saanud õppeprotsessis väärtusliku võimaluse kooriga tööd teha ning teineteisele vastastikust loomingulist väljundit ning uusi kogemusi pakkuda.